Tänase päeva kiri minu postkastis:"/nimi/ ei saa täna tundi tulla, tema pill on kodus ja ema ei saa seda täna tuua. Tuleb homme."
Jääb ainult üle lisada, et kirjas mainitu on 14-aastane suurt kasvu mehemürakas (umbes nagu mina ise noorpõlves), tuleb hommikuti koolibussiga ja läheb samuti. Niisiis tundub kogu point selle asja juures olevat, et noorhärra ei taibanud oma kortsmoonikut bussi peale tõsta. Ja emme ka ei tuletanud meelde.
Poiss muuseas ise tuli kirjapandud kellaajal ja oli väga pettunud, kui ma ütlesin, et ilma akordionita on natuke raske akordionimängu harjutada. Muidu on igati andekas noorhärra, sellistele võib teoreetiliselt mõningat elust võõrdumist isegi andeks anda. Ent mitte nii suures koguses.
Heakene küll, lähen kobin mäest alla ja vaatan, kas saan oma putkas interneti tööle. Eile jukerdas kogu õhtu ja läks siis üldse kodust ära...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar