Mati Põdra nimeline õhtumuusikakool startis

Tänasest neljast värskemast uudisest kaks on seotud koolitööga ja kaks muu eluoluga.

Alates sellest nädalast käin Bakkafjörduris niisiis kahel päeval - esmaspäeviti ja kolmapäeviti. Sellel puhul eraldati mulle ka päris omaette ruum. Uskudes kapiustele kleebitud silte, pesitses selles toas varem kooliarst, aga sellist looma pole Bakkafjörduri kandis enam ammu nähtud. Maksimum viiekesi (kolm kitarri, basskitarr ja mina) mahutab rahva ära küll, kui vahetevahel on vaja ansamblitööd teha. Ja ei jaluta ükski muusikakooli mittepuutuv kodanik tunni ajal oma kooliasjade järele, ega pea ka mina muude tundide ajal klassist läbi kõndima. (Tiibklaverit oli siiski võimatu ära liigutada, aga need tunnid on kindlal kellaajal, kui suur klassituba tühi). Veel üks pluss, et kõik pillid ja noodid on ilusti ühes kohas koos ega pea neid otsima kuskilt saja muu asja hulgast. Lõpuks tundub ikka asjast asja saavat.

Teisele uudisele vihjasin pealkirjas. Tulin nädalapäevakesed tagasi mõttele, et kuna ma islandi keeles niikuinii kõiki maailma asju õpilastele (eriti väiksematele) selgeks teha ei suuda, kasutaks õige lapsevanemaid enda huvides pisut ära. Ja lasin laiali saata umbes sellise sisuga kirja: tere, aitäh et valisite oma lapse jaoks muusikakooli, teie lapsel läheb hästi, aga kindlasti läheks veel paremini, kui oskaksite natuke oma lapse kodust harjutamist toetada. Pakkusin välja, et annaksin huvilistele lapsevanematele paar pillitundi ja seletaks lahti, mida jälgima peaks ja kuidas last aidata. Et üks-kaks esimest tundi teeksin niisama, ja kui siis kellelgi peaks tekkima suurem huvi, lepime aegades ja rahasumades kokku. Reageeriti küllaltki aktiivselt, ja tänaseks on esimesed lapsevanemad ka koolitusel käinud. Lubasid tagasi tulla. Mis mul selle vastu olla saab. Igatahes sellist Eestis tüüpilist fuck off-suhtumist, et viskame lapse hommikul kooli ukse vahelt sisse ja las siis õpetajad kasvatavad, siin ei leia.

Eile, kui nohu pisut järgi andis (loe: võimaldas poole ninaga vabalt hingata ja hambad ei valutanud ka enam), tegelesin pisut kodukaunistustöödega. Tõesti ei saa aru, miks peaksid selle maja (suvise) omaniku mustad tööriided ja muu värgindus majapidamises kõikide silme all viibima, kui vundamendialuses ruumi on. Lükkasin niisiis kõik üleliigse kottidesse kokku - ja põranda alla. Ning siis veel vahe-eesriie ja aknale kardin ette. Tekkis selline tore pisike omaette-olemise koht, mitte suur (nii umbes 1,7 ruutmeetrit), aga panen sinna väikese kirjutuslaua ning kui Marie (või Mart Erik) tuleb, on koht, kus õppida või privaatselt olla. Või vajadusel ka koht, kuhu sõna otseses mõttes nurka panna.

Ja - sellest nädalast katsetan uut toitumisskeemi. Praegu on elu küll nii stabiilses rütmis, et proovin kindlatel kellaaegadel hakkama saada. Hommikul kella 7:30 paiku söön kas putru või mõne võileiva või muna mingil kujul, joon kohvi ja võtan paar puuvilja (praeguse hambumuse juures eelkõige banaani) töö juurde kaasa. Kui siis kuskil 10 paiku kerge näljatunne tekib, hammustan ühe puuvilja ära. Kell 12 on koolilõuna, söön tavaliselt siis tugevalt (siiamaani olen alati juurde tõstnud). Õhtusöögi olen planeerinud kella 18 ja 19 vahele ning kui kella 15-16 vahel on näljatunne, hammustan teise puuvilja ära. Ning kella 21-22 paiku kas tee või mahl ja veel üks puuvili või mõni küpsis või kerge šokolaad. Esimesed muljed on siiani sellised, et magu väga ei karju. Eks siis vastu talve paistab, kuidas on läinud. Mul on Bakkafjörduris oma toas kaal täiesti olemas, esialgu ei riski ainult väga peale astuda.

Lähipäevadel on oodata paar sitemat ilma (ainult 1-2 soojakraadi, tugev tuul ja vihm) - ning siis viskab nädala lõpuks jälle natuke sooja. Põhjapoolusel algas täna polaaröö ja lõunapoolusel polaarpäev. Ega siinsetel aastaaegadel mingit teravat vahet olegi, lihtsalt pool aastat on lumi maas ja pool aastat pole.