Elada tormi ajal mere ääres on vaatepildiliselt vägev. Aga kui kell 7 peab üles tõusma ja kella 8-ks tööle minema, ei oska sellest vaatepildist kahjuks rõõmu tunda.
Täna öösel polnud alates kella 3:00-st võimalik magada isegi antidepressantide toel. Sest tuul oli mere poolt ja vilistas meloodiliselt nii umbes 50 dB tugevusega otse aknaprakku. Eks ma olin kunagi selle akna irvakile unustanud ja kergelt niiskes kliimas tursus puit muidugi üles... Ise loll ja lohakas, pole midagi öelda. Õnneks on majas sellest probleemist jagusaamiseks tööriistad täiesti olemas.
Aga praegu olen jalul tõeliselt kange kohvi toel. Püüan kuidagi selle päeva lõpuni toimetada ja keeran siis kotile. Vähemalt praegused seisud on sellised.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar