Tere taas! Mõni minut tagasi algas minu kabinetis suurejooneline kärbselaipade koristamine ja mind peksti seoses sellega homseni uksest välja, nii et taas kord väike võimalus blögada. Sedapuhku siis paar lauset kohaliku köögi hittidest.Ega mandrieurooplasest vist enne islandlast saa kui ring kohalikule köögile peale tehtud. Lambapeasüldi ja oinamunadeni ma veel iseseisvalt jõudnud ei ole, aga pilk koolikalendrisse vihjab, et þorrablót on 12.veebruaril ja siis pole ka nendest hõrgutistest pääsu.
Täna pakuti koolisööklas kohalikku lihasuppi. Põhiliselt see (ennäe imet) lihast koosnebki ja kõige naljakam, et Madise pool visatud vahukulbi-nali peaaegu et toimib. Mõtlesin alguses, kui oma portsu kätte sain, et toidujagajale ma lihtsalt meeldin, aga lähemal vaatlusel selgus, et ka kõikide teiste supid sisaldavad samapalju liha. Ja kui teist portsu tõstma läksin, oligi selleks otstarbeks põhimõtteliselt vahukulp...
Sellisesse asja tõstab islandlane siis sisse terveid keedetud kartuleid ja/või keedetud kaalikatükke. Mis tundub isegi natuke harjumatu. Ning vesi ja värske puuvili, täna näiteks õunad ja arbuusid, on pidevalt laual.
Kahju ainult, et mingil imelikul põhjusel saia-leiba söögi kõrvale ei pakuta. (See pilt on ühest näidis-koolitoidust, siin on ahjus üleküpsetatud juustusaiad eraldi söögiartikkel). Maitsev ja toitev on küll, aga midagi jääb ikka puudu.
Eile kodus proovisin siis ära ka kartulipudru islandi moodi. See tähendab, suhkruga. Nii julge ma siiski veel ei ole, et lifrapylsale moosi peale panna. Aga ükskord proovin sellegi ära.
Hea küll, mis ma siin pikalt lobisen. Teen parem ühe klaverisaate valmis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar