Natuke muust koolielust kah,

...muidu räägin siin aina muusikast ja muusikast ja oma putkast ja igavavõitu või siis töösseuputatud nädalavahetusest, aga sellest, mida söön või mis kool see üldse on, kust mul lapsed tundi tulevad - suurt mitte midagi. Püüan järgnevaga oma jämeda vea parandada.

Niisiis, Thorshöfni põhikoolis õpib sellel aastal kokku 85 õpilast, poisse-tüdrukuid peaaegu pooleks, 42/43 õpilast.

Kõige suurem on 9.klass, kus õpib 13 õpilast, ning kõige väiksemad 2. ja 4.klass, kummaski 6 õpilast. Liitklassid on 1.-2. (8+6, kokku 14), 4.-5. (6+7, kokku 13) ja 6.-7. (10+8, kokku 18 õpilast).

Et Marie tuleb pärast jõuluvaheaega üheks õppeveerandiks siia, uurisin põhjalikumalt ka tema 3.klassi kohta. (Miks 3.klassi, kui ta Eestis käib teises? Aga sellepärast, et Islandil minnakse kooli kuueaastaselt ja siinsed 1. ja 2.klass on umbes nagu Eestis lasteaia kooliminejate rühm ja 1.klass.)

3.klassis õpib 11 õpilast - neli poissi ja seitse tüdrukut. Klassijuhataja on Hanna Margret, kes õpetab islandi keelt, matemaatikat, loodusõpetust ja sotsiaalteadusi. Veel puutub 3.klass kokku viie õpetajaga - Ragnar õpetab kehalist kasvatust, Hafdis inglise keelt ja kunsti, Gudni arvutit, Hrafngerdur käsitööd ja Drifa kodumajandust. Tore, et Islandil õpetamise kunst meestegi seas populaarne, 5 meest 7 naise kohta on päris hea suhtarv.

Nädalas on tunde kokku 30, iga päev kuus tundi. Seda on pisut rohkem kui Eesti koolides, tõsi - tunnid on siin 40-minutilised. Põhimõtteliselt on õppemahud Eesti omadega täiesti võrreldavad. Praegune kolmanda klassi tunniplaan siis selline:

Esmaspäev

1.islandi keel

2.kehaline kasvatus

3.inglise keel

4.arvuti

5.sotsiaalteadused

6.matemaatika

Teisipäev

1.sotsiaalteadused

2.ujumine

3.islandi keel

4.islandi keel

5.matemaatika

6.kunst

Kolmapäev

1.matemaatika

2.arvuti

3.kehaline kasvatus

4.käsitöö/kodumajandus

5.käsitöö/kodumajandus

6.loodusõpetus

Neljapäev

1.sotsiaalteadused

2.kunst

3.inglise keel

4.islandi keel

5.islandi keel

6.matemaatika

Reede

1.islandi keel

2.matemaatika

3.kehaline kasvatus

4.käsitöö/kodumajandus

5.käsitöö/kodumajandus

6.loodusõpetus

Kiirpilk Eesti koolide õppekavale ütleb, et emakeelt, inglise keelt ja loodusõpetust on mõlemal maal võrdselt. Lisaks tavapärasele kehalisele kasvatusele on Islandil üks ujumistund, samuti õpitakse rohkem matemaatikat, kunsti, käsitööd ja kodumajandust. Arvutit nii noores eas Eesti koolides üldse ei õpetata. Mis peitub sotsiaalteaduste kaunikõlalise nime taga, pole päris selge - aga igal juhul tegeldakse selle asjaga pikalt ja põhjalikult. 3.-5.klassini kolm tundi nädalas, 6.-7.klassis neli tundi, siis 8.klassis jälle kolm ning 9.-10.klassis kaks. Lõhnab väga selle järgi, et ju seal kuidagi on ühendatud inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus ja ehk veel midagi. Igatahes peldiku kasutamise ja telefoniga helistamise õpetus pole see kindlasti.

Jah, ainukene asi, mis Islandil päris teistmoodi on kui Eesti koolis, on see, et kui asulas on vähegi muusikakool olemas, siis ei näe koolijuhid vaeva, et otsida omale tonmennti (muusikaõpetuse) õpetajat. Kes tahab, käigu muusikakoolis! 20 700 ISK (ca 1750 EEK) õppeaasta ja teine laps perest saab 15% hinnaalandust.

Vahetunnid on muidu 5-minutilised, aga pärast kolmandat tundi pekstakse kogu kool sisuliselt jõuga 20 minutiks õue (nii et isegi uksed lukustatakse) ja pooletunnine söögivahetund on pärast viiendat tundi. Koolipäeva lõpp 3.klassi jaoks kell 13:15.

Mis selle tunniplaani taga sisuliselt peitub, selgub alates 18.jaanuarist. Loodetavasti saab Marie ka huvitava materjali kooli konverentsi jaoks.

Kuna uni ei taha eriti tulla, kirjutan siis veel sellest ka, mida pakutakse koolilõunaks.

Kõigepealt - seda on ikka päris palju! Ja tehakse ka suure varuga, ma pole kaugelt ainus, kes omale teise portsu veel võtab. Sellest hoolimata topitakse kell 12:25 hilistele söökla külastajatele juba poolvägisi: võta-võta-võta veel, kahju solki visata.

Algaval nädalal pakutakse:

Esmaspäeval kalapallid, kartulid, kaste ja toorsalat.

Teisipäeval veiselihakaste kartulipudruga.

Kolmapäeval söön Bakkafjörduris, sestap ei viitsinud paari keerulisemat sõna tõlkima hakata.

Neljapäeval kala juustukastmes, kartulid ja toorsalat.

Reedel kana ja kartulilõigud.

Puuviljad ja vesi on saadaval iga päev.

Lõuna niisiis kell 12 ja kõht hakkab tühjaks minema alles kuskil kella 17 ja 18 vahel. Eesti koolilõunast nii kauaks paraku ei jätku - aga võib-olla oli pedagoogitöö Eestis kurnavam kui siin

praegu?

Olgu peale, mis ma lugejat ikka tüütan. Mõte homme Langanesi minna on jätkuvalt jõus - kui

ainult ilmaennustus tõele vastaks ja jalgratas vastu peaks.