Tänane päev on seni kulgenud ilusas valsirütmis: tund-auk-auk, tund-auk-auk, tund-auk-auk - ning pärast lõunat tuleb veel ilusa rockpunktiga: tund-auk-auk, auk-tund.
Eile sain natuke seagripi-alast vabaharidust, ning üldiselt arvab eestlastest meditsiinirahvas, et Islandi tohtritel on hirmust tiba suured silmad. Ja et kui siin tõepoolest seagripp oleks, oleks kogu Þórshöfnile jäme okastraat ümber tõmmatud. No elame-näeme. Muidugi täitsa võimalik seegi, et peale vaktsineerimist kergelt gripp läbi põetakse.
Minu tatistamised jätkuvad ikka veel. Esialgu on vähemalt pabertaskurätikuid piisavas koguses, ja kui puudu tuleb, siis kätepaber peldikus ajab ka asja täitsa ära. Kuid on tõesti huvitav, miks pole välja mõeldud nohu ärahoidvaid kaitsesüstimisi. Oleksin esimene, kes seda saada tahaks.
Nagu olen aga aru saanud, siis tõeline "seagripp" on möllamas Saaril, kus jälle mitmeid ja mitmeid ruutmeetreid üles tuhnitud. Kuskilt otsast kuni vana pirnipuuni (vist see aianurgas, mis vilju ei kanna, aga kevadel hästi ilusti õitseb). Kui juhtun pilte nägema, oskan täpsemalt öelda. Tuld rajakate pihta!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar