Sellel nädalal on, tänu minu eelmise nädala "projektipäevadele", Bakkafjörduri poole asja kolmapäeval ja reedel.
Ega õpetaja ei tohiks tegelikult lastel vahet teha - aga kuidagi on nii kujunenud, et selles 81 elanikuga asulas, kus õpilasi koolis kokku 17 (neist 12 käivad siis minu juures), on nii muusikalises mõttes ühtlasem kui ka rohkem ühtehoidev seltskond. Ja kuigi aega nendega töötamiseks ainult 2 x 20 minutit nädalas, jõuab selle ajaga rahulikult kõik planeeritu ilma kangutamata ära teha.
Olen enda jaoks avastanud asendamatu abivahendi - legoklotsid. Nende abil annab lahti seletada kõiki muusikalisi ja mittemuusikalisi asju, nagu tempo hoidmine, poolteks-veeranditeks-kaheksandikeks jagamine, erinevate aspektide ühendamine ja isegi mälutreening. Kui nüüd veel saaks selle ka juurde, et lapsevanemad kodus asju läbi mõelda aitaks - praegu kõikidel juhtumitel see paraku ei toimi.
Improviseerisin täna ka teemal, miks ma õpetan just nii ja mitte teisiti. Üks õpilane, kes tundub igati arukas inimene olevat (ainult muusikas on hetkel pidur täiega peal), küsis minult täna: tal on eelneva kuue aasta jooksul olnud kolm õpetajat, kes on kogu aeg kõik sõrmed nooti kirjutanud, miks siis mina õpetan noote? Õnneks ei oska ma sõnu "asendustegevus" ja "kergema vastupanu teed minek" ei islandi ega inglise keeles, seepärast vastasin nii: "Vaata, kui sa nooditundmise ära õpid, võid sa täitsa üksi minna muusikapoodi, lehitseda seal noote, leida mõne toreda loo ja selle kohe ka järgi proovida - ning kui telekast või raadiost midagi kuuled, mis meelde jääb, saad selle ise üles kirjutada. Selles on asja point." Lubas isegi asja üle järele mõelda. Muidugi, ma pean talle ühe abivahendi tegema. Praegune 12/35353534/25252523/14141412/35352525/1 ei istu mulle kohe üldse mitte, ja ilmselt ka tema paarile klassikaaslasele. Isegi siin maailma nurgas suudavad noored inimesed olla mõnikord üsna sarkastilised.
Pean täna veel basskitarri kooli läbi lugema ja seda pisut kohandama Indridi Örni jaoks, kes on superandekas poiss, aga füüsilised eeldused ei võimalda hetkel rohkemat kui vasaku käe 1. ja 2.sõrme kasutamist. G-a saab nende abil ära mängitud siiski.
Ja selle ma jõudsin vist ka ära mainida, et nüüd on mul juba 29 õpilast. Üks esimese klassi poiss (kes sissejuhatuseks rabas mind esimeses tunnis sellega, et rääkis päris arusaadavat inglise keelt) hakkab kitarri õppima.
Täiskasvanutest on ka üks ja teine küsinud, aga praegu pole veel asjatamiseks läinud. Ühele siiski ütlesin, et nui neljaks, aga viiulit ma ei õpeta. Muidugi, valla veebilehel alles eile kuulutati ka, ega siin mingi Scoutspataljon ole, et 24 tunni jooksul olgu lahinguvalmidus olla.
Jõuluvaheajani 70 päeva.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar