Eile kirjutasin, et Bakkafjörðuris võib tunniplaan väga pingeliseks kujuneda, ja mõtlesin, et ehk see lahendaks asja, kui hakkaksin B-s tihedamini käima kui Þórshöfnis.
Ega tegelikult vist väga ei lahendaks. Siis on jällegi Þórshöfni lapsed ebamugavate sundvalikute ees, ja mõni saaks käia ainult kindlatel aegadel. Aga et nad peavad tavalisest koolist ära käia, siis minu veel säilinud südametunnistuse riismed seda küll ei luba, et laps mõnes aines rumalaks jääks.
Pealegi - täna on juba 13.oktoober. Niikuinii oli plaan, et novembri keskel konserveerin ära need seisud, kuhu kellegagi jõutud, siis panen nende andmete põhjal kokku ansamblid ja kontserdikava ning teen kuu aega eeskätt koosmängutrenni. Sellega saab pisut tunniplaani pingelisust ka leevendada. Eks niikaua kannatab välja.
Tarts saatis mulle minu eelneva sissekande peale pildi oma "koduloomade" tegemistest. Mainis, et muru taastub vähemalt üheksa aastat. Aitäh. Mis selle teadmisega edasi peale hakata - ilmselt tundub, et Saaril oleks kõige seakindlam tegevus endisele heinamaale asfalt maha panna...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar