Ei paista seda talve veel kuskilt tulemas. Kui hommikul ongi kõrgemates kohtades mingi lumekirmetis tee ääres, on hiljemalt lõunaks jälle plats puhas. Täna tibutas natuke ka vihma. Aga ega aastad ole vennad kuskil.
Küsisin neilt õpilastelt, keda täna tunnis nägin, et kuidas siis kontsert oli. Kõigile oli meeldinud. Ja kitarristidel oli täna tekkinud kohe natuke täiendavat mängutahet. Tea kas siis sellepärast, et eilsel kontserdil üks valenoot kitarrilt tõesti sekka tuli (mida ma olen öelnud kogu aeg, et ikka võib juhtuda) või oli lihtsalt täna loominguliselt hea päev.
Aga selle ilmavärgi juurde tagasi minnes... üldiselt võiks ju eeldada, et islandlased ise, kes on eluaeg sellises kliimas elanud nagu parasjagu on, peaksid olema harjunud ja igatpidi karastatud ja nii edasi, ning mina tulnukana vaakuma hinge ja jooksma arstide vahet. Oh kus sa sellega - mulle ei hakka külge mitte midagi erilist, aga kui hästi järgi mõelda, siis sellist töönädalat, kus 30 õpilasest mitte ükski haige poleks, hästi ei mäleta. Eks nad ise ka natuke selles süüdi ole, sest olen mõnikord aknast vaadanud, kuidas koolist muusikakooli tulekuks ei viitsita jopet selga visata, kinnastest-mütsist rääkimata.
Tänagi oli 12 õpilasest puudu päeva alguseks kolm, ja neljas haigestus keset minu tundi. Seda panin pisut imeks, et mul oli asi kohe selge, kui lapsele näkku vaatasin ja otsaesist katsusin - aga ikka oli vaja mõõta kehatemperatuuri kõigepealt parema kaenla alt (37,4) ja siis veel vasaku kaenla alt (37,7) ja siis veel kontrollida mingisuguse laubale asetatava ribaga üle, ja lugeda selle juurde veel mingeid instruktsioone... aru ma ei taipa.
Heakene küll, eks ole täna igasugu asju jõutud teha, nii et vast tuleb uni hea. Homme jälle päev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar